Mehhiko käsitöönukkude rikkalik kultuur

Mehhikos leidub tohutult palju erinevaid kaltsunukke, kuid kõige tuntumad ja kuulsamad on Maria-nukk, Donoxu-nukk ja Lele-nukk. Tunned need ära nende traditsioonilise rõiva ning värviliste paeltega palmikute järgi – need nukud on täis Mehhiko põliskultuuri traditsiooni ja ajalugu.

Neid nukke leiab väga sageli kõikidelt Mehhiko turgudelt, tänavatelt ja turismiväljakutelt ning need on valmistanud Otomí ja Mazahua põlisrahvaste naised. Seitsmekümnendatel rändasid nad paremaid elamisvõimalusi otsides Mehhiko pealinna, tuues kaasa oma peamise käsitööoskuse – kangaste valmistamise, näiteks vööde, seljakottide, rebozo-rätikute, seelikute ja nukkude tegemise.

Need põlisrahvaste rühmad on säilinud Mehhiko keskosas – Hidalgo, Querétaro, Mehhiko, Guanajuato, Michoacáni, Puebla ja Veracruzi osariikides. 2018. aastal kuulutati Amealco käsitöönukk koos Santiago Mexquititlanist pärit Donxu-nukuga Querétaro osariigi kultuuripärandiks.

Tänapäeval leiab väga palju kaltsunukke, mis kujutavad põlisrahvaste naiste riietumisviisi: nende mustad juuksed on punutud erksavärviliste paeltega, pluus on tikitud ning seelik värvi- ja eluterohke. Algselt ei mõeldud neid mänguasjaks, vaid laste kaitsmiseks kurjade vaimude eest – just seetõttu on igal mustril ja igal rõival sügav, iidne ja eriline tähendus kultuuris.

Riigi igas piirkonnas on loodud erinevaid variante: mõnel on paelad juustesse punutud, teisel on värvilistest paeltest peale tehtud kroon ümber pea. Mehhiko kaltsunukkude erinevused tulevad esile nende suuruses ja seeliku värvides.

Enamik neist on käsitsi valmistatud tikitud tekikangast. Maria-nukud on kõige populaarsemad ja mõnes piirkonnas tehakse need 100% käsitsi; nende kõrgus jääb 5 ja 60 sentimeetri vahele. Teised variandid on Lele-nukk ja Donxu-nukk: Donxu eristub valge mütsi, kõrge kraega pikkade varrukatega pluusi ning popliinist või tekikangast seelikuga, Lele-nukul aga on kahe palmikuga soeng, mille külgedele rippuvad paelad, ja satäänkangast pluus.